Plahvatus tabas pealinna Kiievit, kus arvatavasti hävitas rakett suuruselt teises linnas Harkivis administratiivhoone, tappes tsiviilelanikke.
Venemaa kiirendas kolmapäeval suure Ukraina linna okupeerimist, kusjuures Vene sõjavägi väitis, et nende vägedel on täielik kontroll Musta mere lähedal asuva Hersoni sadama üle ning linnapea ütles, et linn "ootab imet", et surnukehad kokku korjata ja põhiteenused taastada.
Ukraina ametnikud vaidlustasid Venemaa väited, öeldes, et hoolimata umbes 300 000 elanikuga linna piiramisest jäi linnavalitsus paigale ja võitlus jätkus. Kuid piirkondliku julgeolekubüroo juht Gennadi Laguta kirjutas Telegrami rakenduses, et olukord linnas on kohutav, toit ja ravimid saavad otsa ning "paljud tsiviilisikud on vigastatud".
Vallutamise korral saaks Hersonist esimene suurem Ukraina linn, mis langeb Venemaa kätte pärast president Vladimir V. Putini sissetungi eelmisel neljapäeval. Vene väed ründavad ka mitmeid teisi linnu, sealhulgas pealinna Kiievit, kus öösel teatati plahvatustest, ja Vene väed näivad olevat linna piiramisele lähedal. Siin on viimased arengud:
Vene väed liiguvad järjekindlalt edasi, et piirata sisse Lõuna- ja Ida-Ukraina suuremaid linnu, kusjuures on teateid rünnakutest haiglatele, koolidele ja kriitilisele infrastruktuurile. Nad jätkasid Harkivi keskosa piiramist, kus valitsushoone sai kolmapäeva hommikul raketirünnaku, jättes 1,5 miljoni elanikuga linna toidu ja vee puuduseks.
Ukraina hädaabiteenistuste avalduse kohaselt on sõja esimese 160 tunni jooksul hukkunud üle 2000 tsiviilisiku, kuid hukkunute arvu ei ole võimalik sõltumatult kinnitada.
Öösel piirasid Vene väed sisse kaguosa sadamalinna Mariupoli. Linnapea ütles, et haiglates ravitakse vigastuste tõttu üle 120 tsiviilisiku. Linnapea sõnul küpsetasid elanikud eelseisva šoki üleelamiseks 26 tonni leiba.
Teisipäeva õhtul peetud kõnes liidu seisukorrast ennustas president Biden, et Ukraina sissetung "muudab Venemaa nõrgemaks ja maailma tugevamaks". Ta ütles, et USA plaan keelata Vene lennukid USA õhuruumis ja justiitsministeeriumi katse arestida Putiniga toetatud oligarhide ja valitsusametnike vara on osa Venemaa globaalsest isolatsioonist.
Venemaa ja Ukraina vaheliste kõneluste teine voor pidi toimuma kolmapäeval pärast seda, kui esmaspäevasel kohtumisel ei suudetud võitluse lõpetamise suunas edusamme teha.
ISTANBULI – Venemaa sissetung Ukrainasse seab Türgi raske dilemma ette: kuidas tasakaalustada oma staatust NATO liikmena ja Washingtoni liitlasena tugevate majanduslike ja sõjaliste sidemetega Moskvaga.
Geograafilised raskused on veelgi ilmsemad: nii Venemaal kui ka Ukrainal on Musta mere basseinis mereväed, kuid 1936. aasta leping andis Türgile õiguse piirata sõdivate poolte laevade merele minekut, kui need laevad ei asunud seal.
Türgi on viimastel päevadel palunud Venemaal mitte saata Mustale merele kolme sõjalaeva. Venemaa kõrgeim diplomaat ütles teisipäeva hilisõhtul, et Venemaa on oma taotluse tagasi võtnud.
„Me ütlesime Venemaale sõbralikult, et ta neid laevu ei saadaks,“ ütles välisminister Mevrut Çavuşoğlu saatejuhile Haber Turk. „Venemaa ütles meile, et need laevad väinast läbi ei sõida.“
Çavuşoğlu ütles, et Venemaa taotlus esitati pühapäeval ja esmaspäeval ning see hõlmas nelja sõjalaeva. Türgi andmetel on Musta mere baasis registreeritud ainult üks ja seega kõlblik läbima.
Kuid Venemaa võttis oma nõudmised kõigi nelja laeva osas tagasi ja Türgi teatas ametlikult kõigile 1936. aasta Montreux' konventsiooni osapooltele – mille kohaselt Türgi tagas Vahemerelt Mustale merele kahe väina kaudu juurdepääsu –, et Venemaa oli seda juba teinud. Çavuşoğlu.
Ta rõhutas, et Türgi kohaldab lepingu reegleid Ukraina konflikti mõlema poole suhtes vastavalt lepingule.
„Nüüd on kaks sõdivat poolt, Ukraina ja Venemaa,“ ütles ta. „Ei Venemaa ega teised riigid ei tohiks selle pärast solvuda. Me taotleme Montreux'd täna, homme, nii kaua kui see alles on.“
President Recep Tayyip Erdoğani valitsus püüab hinnata ka võimalikku kahju oma majandusele, mida lääneriikide sanktsioonid Venemaa vastu võivad põhjustada. Riik on kutsunud Moskvat üles lõpetama agressiooni Ukraina vastu, kuid pole veel oma sanktsioone kehtestanud.
Venemaa presidendi Vladimir Putini silmapaistvaim kriitik Aleksei A. Navalnõi kutsus venelasi tänavatele protestima „meie ilmselgelt hullumeelse tsaari agressioonisõja Ukraina vastu“ vastu. Navalnõi ütles vanglast saadetud avalduses, et venelased „peavad hambad risti suruma, hirmudest üle saama ning välja astuma ja nõudma sõja lõppu“.
NEW DELHI – India tudengi hukkumine teisipäeval Ukrainas toimunud lahingutes tõi esile India väljakutse evakueerida ligi 20 000 kodanikku, kes olid Venemaa sissetungi alguses riigis lõksus.
India ametnike ja tema perekonna teatel tapeti teisipäeval Harkivis neljanda kursuse meditsiinitudeng Naveen Shekharappa, kui ta punkrist toitu hankima lahkus.
India välisministeeriumi andmetel üritas teisipäeva õhtu seisuga Ukrainast põgeneda umbes 8000 India kodanikku, kellest enamik olid tudengid. Evakueerimisprotsessi tegi keeruliseks intensiivne võitlus, mis raskendas tudengitel rahvarohkele ülekäigurajale jõudmist.
„Paljud mu sõbrad lahkusid eile õhtul Ukrainast rongiga. See on kohutav, sest Venemaa piir on meie asukohast vaid 50 kilomeetri kaugusel ja venelased tulistavad meie territooriumi,“ ütles teist aastat õppinud meditsiinidoktor, kes naasis Indiasse 21. veebruaril. Study Kashyap ütles:
Kuna konflikt on viimastel päevadel ägenenud, on India tudengid külma ilmaga kilomeetreid kõndinud, ületades piiri naaberriikidesse. Paljud inimesed postitasid oma maa-alustest punkritest ja hotellitubadest videoid, milles abi paluvad. Teised tudengid süüdistasid piiril olevaid julgeolekujõude rassismis, öeldes, et nad olid sunnitud kauem ootama lihtsalt seetõttu, et nad olid indialased.
Indias on suur noorte arv ja üha konkurentsitihedam tööturg. India valitsuse hallatavates kutsekoolides on piiratud arv kohti ja eraülikoolide kraadid on kallid. Tuhanded tudengid India vaesematest piirkondadest õpivad kutseõppes, eriti meditsiiniõppes, sellistes kohtades nagu Ukraina, kus see võib maksta poole või vähem kui Indias.
Kremli pressiesindaja ütles, et Venemaa saadab kolmapäeva hilisõhtul delegatsiooni Ukraina esindajatega peetavatele teisele läbirääkimiste voorule. Pressiesindaja Dmitri Peskov ei avaldanud kohtumise toimumiskohta.
Venemaa sõjavägi teatas kolmapäeval, et neil on täielik kontroll Hersoni üle, mis on Ukraina strateegilise tähtsusega piirkondlik keskus Dnepri jõe suudmes Krimmi loodeosas.
Väidet ei saanud kohe kinnitada ning Ukraina ametnike sõnul jätkus linna piiramise ajal lahing selle pärast.
Kui Venemaa Hersoni vallutab, on see esimene suurem Ukraina linn, mille Venemaa sõja ajal vallutab.
„Linnas ei ole toidu- ja esmatarbekaupade puudust,“ teatas Venemaa kaitseministeerium avalduses. „Venemaa väejuhatuse, linnavalitsuse ja piirkonna vahel käivad läbirääkimised sotsiaalse infrastruktuuri toimimise säilitamise, õiguskorra ja inimeste turvalisuse tagamise küsimuste lahendamiseks.“
Venemaa on püüdnud kirjeldada oma sõjalist rünnakut kui enamiku ukrainlaste poolt tervitatavat, isegi kui sissetung põhjustas tohutuid inimkannatusi.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõjaline nõunik Oleksi Arestovitš ütles, et lahingud jätkuvad Hersonis, mis pakub strateegilist juurdepääsu Mustale merele, olles Krimmi nõukogudeaegsete veeteede lähedal.
Härra Arestovitš ütles ka, et Vene väed ründavad Kriveritši linna, mis asub umbes 160 kilomeetrit Hersonist kirdes. See on hr Zelenskõi kodulinn.
Ukraina merevägi on süüdistanud Venemaa Musta mere laevastikku tsiviillaevade kasutamises kattevarjuks – taktikat, mida väidetavalt kasutavad ka Venemaa maaväed. Ukrainlased süüdistavad venelasi tsiviillaeva Helt sundimises Musta mere ohtlikesse piirkondadesse, „et okupandid saaksid tsiviillaeva kasutada inimkilbina enda katmiseks“.
Venemaa sõjal Ukraina vastu on juba olnud „märkimisväärne“ majanduslik mõju teistele riikidele, teatasid Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank, hoiatades, et nafta, nisu ja muude kaupade hüppeliselt tõusvad hinnad võivad süvendada niigi kõrget inflatsiooni. Võimalik, et suurim mõju on vaestele. Finantsturgude häired võivad konflikti jätkudes süveneda, samas kui lääneriikide sanktsioonid Venemaale ja Ukrainast pärit pagulaste sissevool võivad samuti avaldada suurt majanduslikku mõju, teatasid agentuurid avalduses. Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank lisasid, et nad töötavad välja Ukraina toetuseks mõeldud enam kui 5 miljardi dollari suurust finantsabipaketti.
Hiina kõrgeim finantsjärelevalve asutus Guo Shuqing ütles kolmapäeval Pekingis toimunud pressikonverentsil, et Hiina ei liitu Venemaa-vastaste finantssanktsioonidega ning säilitab normaalsed kaubandus- ja finantssuhted kõigi Ukraina konflikti osapooltega. Ta kordas Hiina seisukohta sanktsioonide vastu.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi üritas kolmapäeval pärast järjekordset unetut ööd, mille katkestasid pommiplahvatused ja vägivald, riiki ühendada.
„Järjekordne öö Venemaa totaalsest sõjast meie, rahva vastu, on möödas,“ ütles ta Facebooki postituses. „Raske öö. Keegi oli sel ööl metroos – varjendis. Keegi veetis selle keldris. Keegi oli õnnelikum ja magas kodus. Teised olid peavarju saanud sõprade ja sugulaste juures. Me magasime vaevu seitse ööd.“
Venemaa sõjavägi väidab, et kontrollib nüüd strateegiliselt olulist Hersoni linna Dnepri jõe suudmes, millest saab esimene suurem Ukraina linn, mille Venemaa vallutab. Väidet ei saanud kohe kinnitada ning Ukraina ametnike sõnul jätkus võitlus linna kontrolli pärast, kuigi Vene väed olid linna ümber piiranud.
Poola piirivalve teatas kolmapäeval, et alates 24. veebruarist on Ukrainast riigi territooriumile põgenenud üle 453 000 inimese, kellest 98 000 saabus teisipäeval. ÜRO pagulasagentuur teatas teisipäeval, et Ukrainast on põgenenud 677 000 inimest ja lõpuks võidakse riigist lahkuda üle 4 miljoni inimese.
Kiiev, Ukraina – Natalia Novak istus päevi üksi oma tühjas korteris ja vaatas akna taga toimuvat sõjauudiste voogu.
„Nüüd tuleb Kiievis võitlus,“ arutles Novak teisipäeva pärastlõunal pärast seda, kui sai teada president Vladimir V. Putini plaanidest pealinna uueks rünnakuks.
Poole miili kaugusel olid tema poeg Hlib Bondarenko ja abikaasa Oleg Bondarenko ajutises tsiviilkontrollpunktis, kus nad kontrollisid sõidukeid ja otsisid võimalikke Vene vandaale.
Khlib ja Oleg kuuluvad äsjaloodud territoriaalkaitsejõududesse, mis on kaitseministeeriumi alluvuses olev eriüksus, mille ülesanne on relvastada tsiviilelanikke, et aidata kaitsta linnu üle Ukraina.
„Ma ei suuda otsustada, kas Putin kavatseb sisse tungida või tuumarelva lasta,“ ütles Khlib. „Mina otsustan, kuidas ma enda ümber oleva olukorraga toime tulen.“
Vene sissetungi tõttu olid inimesed üle kogu riigi sunnitud tegema sekundi murdosa jooksul otsuseid: jääda, põgeneda või haarata relvad oma riigi kaitsmiseks.
„Kui ma istun kodus ja lihtsalt vaatan olukorra arengut, on hinnaks see, et vaenlane võib võita,“ ütles Khlib.
Kodus valmistub pr Novak võimalikuks pikaks tüliks. Ta oli aknad kinni teipima, kardinad ette tõmbanud ja vanni avariiveega täitnud. Vaikust tema ümber katkestasid sageli sireenid või plahvatused.
„Ma olen oma poja ema,“ ütles ta. „Ja ma ei tea, kas ma teda kunagi enam näen. Ma võin nutta või ennast haletseda või olla šokeeritud – kõike seda.“
Austraalia õhujõudude transpordilennuk lendas kolmapäeval Euroopasse, vedades sõjavarustust ja meditsiinitarbeid, teatas Austraalia sõjaväe ühendoperatsioonide väejuhatus Twitteris. Austraalia peaminister Scott Morrison ütles pühapäeval, et tema riik varustab Ukrainat NATO kaudu relvadega, et täiendada juba pakutavat mittesurmavat varustust ja tarvikuid.
Postituse aeg: 02.08.2022